Et siis rohkem kui kuu elu Medellínis. Ajalooürikute tarvis mõned märksõnad, mis sellesse kuusse mahtunud.
 |
| õeraas - annab noorele kunstnikule kindlasti andeks... ;) |
 |
| Profe Juan Carlos ja vallenato :) lisasin kirja lõppu ka ühe lingi |
Et töö tõttu pole sellisel intensiivsel kujul võimalik keelt edasi õppida, siis edaspidi võtan eratunde. Hetkel on olukord natuke segane, mistõttu pole veel korraliku õpirütmi tekkinud.
 |
| Hommik ja unised Medellini kolleegid Bogotás |
Segane hetkel seetõttu, et pole oma eluaset veel väga paikseks saanud. Lisaks olen pidanud paar korda Bogotás käima. Või täpsemalt lendama. Paar nädalat tagasi ühel kenal reedesel päeval toimus firma nö suvepäev. Väljapoolt Bogotá´d tulijatele (Medellínist, Calist ja Barranquiast) tähendas see tõusmist k 3 hommikul, tunde passimist lennujaamas... selleks, et k 11 hommikul alustada sportlike mängudega. Ütleme nii, et olime suht-koht unised ja väsinud. Aga päeva arenedes läks olemine paremaks. Samas õnnestus taas korralikult päikest saada. Et Bogotás on reeglina külmem ja sajusem, siis ei tundunud olevat oluline varuda kaasa päiksekreemi. Aga just väliste tegevuste ajal säras päike ning alles siis, kui õhtu katuse alla suundus - tantsu ja aguardiente (kohalik kange naps aniisiviina näol – sarnane kreeka ouzo´ga) saatel - hakkas vihma sadama. Tulemusena säras mu nägu järgmised paar päeva kenas punases kumas. Tagasi lennujaama kulgesime bussiga läbi õhtuse ja autodest pungil Bogotá. Ees seisis pikem nädalavahetus, st 3 järjestikust vaba päeva ning rahvas liikumas linnast välja. Sõit kujunes ca 1,5 h pikkuseks. Igav siiski polnud, sest kolleegid võlusid kuskilt välja hulga aguardientet ning lõbustasid end sellega, et püüdsid minuga hispaania keelt rääkida. Nende rõõmuks teadsin ma juba olulisi sõnu nagu näiteks „guardo“ (kohalikus slängis aguardiente kohta), „borracho“ (purjus), „guayabo“ (kohalikus slängis pohmell)... Guardo sai proovitud. Borracho ja guayabo jäid tulemata – kahtlustan, et mõnel kolleegil siiski.
Ehkki jõudsime lennujaama väääga täpselt, siis selgus kohapeal et lend oli edasi lükatud, kuna Bogotá ja Medellíni vahel möllas parajasti äiksetorm, nii et isegi presidendi lennuk suunati maanduma teise linna. Aga õnneks oli viivitus vaid tund ning tagasisõit möödus kenasti. Möödunud nädalal aga tuli osaleda 3-päevasel kursusel Bogotás, nii et sai taas k 3 öösel ärgatud. :S
Pikkadest nädalavahetustest rääkides, siis need tekivad reeglina selle tulemusena, et vist pea kõik pühad, mis satuvad töönädala sisse ja mitte nädalavahetusele eelnevale või järgnevale päevale, nihutatakse siis vastavalt. On jäänud mulje, et ega alati teatagi, mis pühaga on tegemist – oluline on, et oleks vaba päev :)
Nagu varem juba öeldud, siis kliima on Medellinís märksa parem – soojem ja stabiilsem. Juuni lõpp peaks tähendama vihmaperioodi lõppu. Keskmine temperatuur siinkandis olnud rohkem kui 25c. Ja selliste kenade ilmade keskel õnnestus mul korralikult haigeks jääda, mis väljendus selles, et suvepäeva järgsel nädalavahetusel, või õigemini esmaspäevasel puhkepäeval andis enesetunne aimdust, et palavik tõuseb. Ja tõesti, möödusid vaid mõned tunnid ja juba olingi siruli maas ja nii 2 päeva jutti. Kraadiklaasi polnud, ent tundus, et oli suht-koht kõrge palavik. Mida siis kodust varutud paratsetamooliga üritasin alla saada. Kolmandal päeval see isegi õnnestus, nii et ei pidanud vajalikuks arsti juurde minna. Samas tundub, et siin on kombeks kohe arsti poole pöördud, mitte nagu Eestis vapralt... alles siis kui surm silma ees. Haiguse jääknähtudeks olid veel paar päeva nõrkust, köha ja kadunud hääl. Aga kokkuvõttes taas kõik hästi.
Elusasemest veel rääkida, siis tänaseks olen siis jõudnud niikaugele, et korter on olemas, lepingud sõlmitud. Korterit hakkan jagama ühe tüdrukuga Bogotást. Möödunud nädalavahetusel vahetasime hotelli ajutise elukoha vastu, milleks on kena möbleeritud korter linna lõunaosas. Aknast avaneb taas kena vaade linnale. Uude korterisse sissekolimine veel viibib, kuna korter, mida rendime on möbleerimata. Nädalavahetusel õnnestus voodi soetada. Jah, leidub ka minu pikkusele! ;) Voodi tarnitakse kohale 8 tööpäevaga (oleks saand ka kiiremini, aga pea 30% hinnavõitu tundus väärivat ootamist) – pealegi saabuvad korterinaabri asjad kah alles järgmisel nädalal, nii et kolime siis juba koos. Praeguste plaanide kohaselt peaks selleks kuupäevaks saama 21. juuli.
 |
| Medellin ja ajutine elukoht - minu magamistoa aknatagune |
Korteri rentimine oli omaette protsess. Potentsiaalse rendilevõtja finantsvõimekust uuritakse põhjalikult. Pidin täitma avalduse, kus mh kirjas sissetulek ja kuu kulud. Lisaks võtma töökohast kirja, mis kinnitab, et töötan ja palk on niimitu raha. Loomulikult tuli avaldus kinnitada taas sõrmejäljega (hakkan sellega juba harjuma ja sõrm ka). Kui andmed saadetud, siis mõne päeva möödudes sain telefonikõne. Olin parajasti Bogotás koolitusel ja polnud võimalik kedagi kõrvale tõlkima võtta... aga ca 20 min vestlust hispaania keeles, mille sisuks oli siis minu poolt saadetud andmete kontroll. Kõik mis ma olin avaldusse kirjutanud küsiti üle. A la... mis on teie täielik nimi? Kus elate? Kuna hetkel püsiaadressi veel pole, siis olen kasutanud kontori aadressi. Sellega seoses tundus suht naljakas, kui küsiti, et „kaua seal elate“. Selgitasin, et tegelikult ma seal ei ela. „Kust te siis elate?“ Siiani hotellis. „Mis hotellis? Kaua?“ Intervjuu päeval oli aga olukord selline, kus olin end mõneks päevaks Medellínis välja kirjutanud ning Bogotás samuti, kuna pidin õhtul tagasi Medellíni jõudma. Ühesõnaga olin just sel päeval mõned tunnid nö koduta. Õnneks selle kohapealt pilli lõhki ei aetud. „Kaua Medellinis olete olnud“. Vastasin, et kuu. „Kaua Kolumbias?“. Kokku kaks kuud. „Kus te enne Medellini elasite?“. Bogotás. „Kus? Kaua? Kes on teie tööandja? Kus on tööandja peakorter? Kauaks Kolmbiasse jääte? Millisel kujul makstakse teile palka? (sularahas, tšekid, ülekandega...) jne jne. Sarnased küsimused esitati ka korterinaabrile. Mh üks ristküsimus, et kaua ma Kolumbiasse jään. Ma vastasi paariks aastaks. Korterinaaber, et tähtajatult :D ... Ja ehkki minu vestlust saatis sagedasti väljend „Lo siento. No entiendo. Puede repertir, por favor?“ ... avaldasin siiski lootust, et andmed said enam-vähem kinnitatud ning tõenäosus korter rendile saada säilus. Ja nii ka oli. Vaid mõne tunni möödudes sain korterinaaberilt teate, et meid on heaks kiidetud. Tore. Järgneval päeval – laupäeval – allkirjastasime rendilepingu (notariaalselt!), maksime esimese üüri, vaatasime korteri põhjalikult üle ning fikseerisime mõned nö halvas seisukorras asjad, et hiljem keegi meie arvele neid ei paneks. Võtmed saime ka... aga lukud-võtmed vahetasime juba igaks juhuks ära. See oli maakleri tugev soovitus. Ja meie kuulekad kodanikud.
Märksõnu jätkub veel... aga eks neist edaspidi. Praegu siinkohal üks näide vallenatot - http://youtu.be/5L9itEadUCE(täiesti suvaline klipp). Üldiselt jääb mulje, et kohalik, rahvamuusika on nii vanade kui noorte seas vägagi populaarne. Ja erinevaid muusikastiile on siin palju. Minu jaoks on rütmid võõrad ja sestap ei oska täna veel eristada, mis stiiliga täpsemalt tegu. Veel vähem on teadmisi võimalikest tantsusammudest :) Viskasin üle õla lubaduse, et kui keeletunnid läbitud, siis võtan järjekorda tantsutunnid. „Ha-ha-haaa“... või nagu siinses keeles „ja-ja-jaaa... „ Eks vaatab :)
 |
| Medellin ja ajutine elukoht - minu magamistoa aknatagune |
