11.09.2011

Pühapäeva hommikul teen oma juba mõneti traditsiooniks saanud kiirkõnni teoks. Möödunud õhtul-ööl on sadanud kõvasti, nii et isegi hommik tundub niiskem ja jahedam ning sõiduteed on osaliselt veel märjad. Samas on temperatuur ikka üle +20c ning kruvib end keskpäeval veelgi enam kõrgustesse. Kohalikud teavad rääkida, et algamas on talv. Olen uurinud nii ühelt kui teiselt, et kuidas see talv siin siis ikka välja näeb. Niipalju kui aru saan, seisneb muutus vaid selles, et sajab kõvasti ja rohkem.  Aga erinevalt varasematest aastatest polevat enam võimalik nii selget piiri tõmmata. Sest sadavat juba pea aasta läbi ning keskmine temperatuur nt Medellinis on tõusnud paari-kolme kraadi võrra, ulatudes nüüd +26c aasta keskmisena. Ma ei tea, mulle nüüd nii kuum siin küll ei tundu. Aga meeldivalt soe on tõesti. Öeldakse, et Medellin on linn, kus on igavesti kevad. Noh... põhjamaalasena ütleks siis, et igikestev suvi.

Samas jah. Mingit muutust võib tõesti märgata, sest erinevalt septembri esimesest nädalast, mis oli kuiv ja väga soe, on viimased päevad endaga rohkem hoovihmasid kaasa toonud. Sajud pole pikaajalised, kuid on see-eest tugevad. Mõnikord ei saagi aru, kust see vihm täpselt tuleb, sest pilved on vahel suhteliselt õhukesed. Hetkel tundub, et linna vihmavee äravoolusüsteemid toimivad, sest suuri uputusi pole täheldanud. Kuuldavasti mõnes linnaosas on siiski probleeme esinenud ning mõnes maakonnas juba ka esimesed maalihked.
Pühapäeva õhtupoolikul tõden, et päev on olnud tõesti soe. Pea on kuidagi uimane ja pole tahtmist nagu midagi teha. Korterinaabri telekaga on mingid probleemid. Et mõniaeg tagasi sai nõustutud, et ta kolib peatselt oma teleka oma tuppa, et sellega koos uinuda, siis olen selle mõttega harjunud ning seina-ääres musta näoga põrnitsev kast ei tekita mingeid emotsioone.  Pigem mõtlen kerge kahjutundega, et möödas on taas üks nädalavahetus ning polegi saanud linnast kaugemale.

Kuna vihmad on sagedasemad, siis on taas kohal ka traditsioonilised äikseõhtud. Mulle meelepärased. Reeglina hakkavad pilved kogunema mägede kohale pärastlõunal. Tööpäevadel jääb see vaatemäng nägemata, kuid see-eest võib seda mõnel nädalvahetusel nautida nö täie raha eest. Et rõdult avaneb vaade nii linna lõuna- kui põhjaotsa, siis mõnikord võib näha, kuidas mõlemas linnaotsas hakkab sadama ning pilved lõpuks linna keskel kokku saavad. Igatahes huvitav ja kena vaatepilt. Sellist vaatemängu, mida aga see pühapäeva õhtu pakub, ei osanud ette aimata.

Rohkem pilte leiab siit:
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.2389612096694.2137735.1142590498&l=f5f02c7e24&type=1 

11.09. Vaatan fotosid ning valguse mängu.

Meenub, et ühest traagilisest päevast on möödas juba ei rohkem ega vähem kui 10 aastat. Ja ühest minu senise elu meeldejäävamast kontserdielamusest täpselt aasta. Kõik möödub. Ja samas on midagi ikka sama oma muutumatus muutumises.

Päike ja vihm. Valgus ja varjud. Päev ja öö.

http://youtu.be/OjnVY2BslNo