niisama

Seniks kuni pikemad read jõuludest ja aastavahetusest kuju võtavad üks katke luuletusest, mis sel nädalal minuni jõudis. Riputan selle täispikkuses ka ridade lehele. Kuna suurem osa päevadest tuleb kasutada finantstehnilist hispaania keelt, siis lõbustan end aeg-ajalt sellega, et tõlgin laulude sõnu eesti keelest hispaania keelde, et enda sõnavara natuke rikastada. Praegune katse aga on siis vastupidine - hispaania keelest emakeelde… ja loomulikult ei pretendeeri ilukirjanduslikule mõõtekavale. :)

Seda luuletust lugedes “Naerda nuttes” ("Reír llorando") - õigem oleks küll öelda, et veerides - meenus muuhulgas 2011. aastal nähtud suurejooneline lillefestival ning karneval ja seal tehtud üks foto. Nüüd leidis see täiendust.

- *** -

El carnaval del mundo engaña tanto,

que las vidas son breves mascaradas;

aquí aprendemos a reír con llanto

y también a llorar con carcajadas. 

- *** -

Maailma karneval petab niipalju, 

et elud on lühikesed maskeraadid; 

Naerma siin õpime nuuksetega koos 

ja samuti nutma naeruhoos.

- *** -

read lauasahtlisse (2)

Un pensamiento sencillo: hoy comprendí

Hoy comprendí el significado de la frase, que los ojos son el espejo del alma.

Hoy comprendí nuevamente, que no hay momento más hermoso que el momento cuando las miradas se encuentran.

30.12.2012

Hoy comprendí que no hay palabras más hermosas que las palabras que se dicen por las miradas en el silencio profundo. Estas palabras son desde el corazón y del alma. 

Estas palabras están con nosotros de vez en cuando, de una vida a otra vida. Estas palabras no necesitan traducción, porque el idioma para estos es el único. 

El amor.

Ojalá pudiéremos tener más tiempo y el coraje para mirar a los ojos... 

Hoy comprendí...

31.12.2012

KH 01 de enero 2013

(laulu)read lauasahtlisse (1)

En otra vida

Salento, Colombia
august 2012

Un día muy claro

llegó un ángel sin raíz,

un ángel, no una gitana,

llegó para ser libre y feliz.

Y con su voz que es dulzura,

que sólo muestra ternura.

Lo conocía. Lo conocía.

Y su mirada tan limpia,

y su alma tan serena.

Lo conocía. En otra vida.

Un día muy claro

convergen lejanos el cielo y el mar.

Así el ángel y mi alma

nos volveremos uno, sin avisar.

Y por la voz que es dulzura,

que sólo muestra ternura,

nos conocerás. Nos conocerás.

Y por la mirada tan limpia,

y por el alma tan serena,

nos conocerás. En otra vida.

Un día muy claro

convergen lejanos el cielo y el mar.

Así el ángel y mi alma

nos volveremos uno, sin avisar.

En otra vida. Nos conocerás. En otra vida. Sin avisar. En otra vida....

KH 06 de oct 2012 - inspirados por las poemas de BATE

soov

detsember Medellinis 2012 - vaade koduaknast

Vaikselt veel tuhmub mõnigi seos, 

vaikselt veel silmad maas, lõimed peos 

vaikselt veel liikvel mõttes ja teos 

jõud, mis me lootust loob....

Kaunist jõuluaega ja õnnelikku uut aastat meile kõigile!

http://youtu.be/AzpQqx8Ivn4

detsember Medellinis 2012 - vaade koduaknast

pühadeküpsised

Nii. Lubasin lahkelt endale ja teistele, et kui selle aasta piparkoogietegu õnnestub, siis riputan retsepti ka siia ülesse. Sellel aastal sai natuke retsepti kohandatud ning ise jäin tulemusega rahule. Piparkoogid on vürtsikamad ja tõmmumad. Retsept ise siis kodukootud tekstis järgmine:

Piparkoogitaigen – minu teine

Vürtside segu: otsustasin natuke tugevama segu teha eelmise aasta kogemuse põhjal. Lisaks oli aasta jooksul minuni jõudnud ka kardemon. Mul pole tegelt õrna aimugi palju seda panna võib. Aga võtsin julguse kokku ja lisasin 1 tl. Vaatab mis saab. Kui midagi muud, siis kardermoni-piparkoogid :)

1 tl kardemoni

2 tl jahvatatud kaneeli

1 tl jahvatatud muskaatpähklit

2 tl jahvatatud ingverit

Pipraveskisse:

1,5 tl musta pipart
1,5 tl nelki
1,5 tl koriandrit
Kümmekond tera valget pipart

Kogu see segu purustada ning lisada juba jahvatatud maitseainetele.

Poole laimi (sidruni) koor – riivitult peenikese riivigaPoole apelsini koor – riivitult peenikese riiviga


Siirup: Vanavanemate retsepti järgi: 800 g suhkrut + 1,5 kl kuuma vett + 0,5 kl külma vett

Panin poole klaasi külma veega umbes 2/3 suhkrukogusest keema kõrgema äärega roostevabasse potti, mõtlesin, et siis ehk tuleb tumedam siirup (teised soovitavad u ½ kogust). Segasin ülivähe. Samal ajal panin ka 1,5 kl vett keema, et oleks kohe käepärast võtta. Ülejäänud 1/3 suhkrukogusest moodustas mul sel aastal tumedam suhkur, st mitte rafineeritud.

Kui ei sega, ei juhtu midagi
St suhkur elab oma
elu kuni pruunistub

Nii juhtub, kui liiga
hoolikas olla ja pidevalt
segada :) (2011)

Esimese osa keetmine võtab aega u 15 min poolkõval tulel (mul siin praegu gaasipliit kasutada). U 10ndal minutil hakkab kuum ja veel hele vahutav siirupisegu tumedamaks muutuma. Esimesel aastal tegin selle vea, et hoolega asja juures olin ja segu pidevalt segasin. Sellega läks mul suhkur esimese hooga kõvast tükki. Sel aastal segasin minimaalselt ja lasin siirupi päris kõvasti suitsema. On küll õpetus, et pole tarvis, et läheb asjatult mõruks. Aga ma ei tea, värv tuli ilus ja tainast maitstes ma küll aru ei saand, et oleks liigselt mõrkjas. Eks näis kuidas piparkoogid küpsetatult maitsevad.


Taigen:

3 muna

1,5 kg jahu (või veits rohkem)

2 tl küpsetuspulbrit (segada jahuga eelnevalt)

Ca ¼ tl soola (lisada siirupisegule)

250 g võid

Kui pruunistatud kogus siirupit valmis jätsin tule miinimumi peale ning lisasin piisavat distantsi pliidi ja potiga hoides aeglaselt keeva vee (1,5 kl). Aurab ja visiseb kõvasti, aga väga hullult ei pritsinud. Vesi lisatud, lisasin pruuni suhkru ja segasin rahulikult et see ära sulaks. Keema enam ei tohi lasta. Siis võtsin tule ära ning lisasin apelsini-laimi (sidruni) riivitud koored ning vürtside segu. Lisasin ka u ¼ tl soola. Vürtside segu kogunes üks korralik pool kohvitassi. Rahulikult segasin need siirupi sekka ära. See lõhn mis sel hetkel tekib on tõeliselt jõulune ja siirup parjalt vürtsikas. Mõni aeg hiljem lisasin 250 g toasooja võid siirupisse ulama. Kui see ka sulanud ja oli tunda, et segu enam väga kuum pole, lisasin 3 lahtiklopitud muna.  Ja siis küpsetuspulbriga segatud jahu. Sel aastal lisasin jahu järk järgult, lastes natuke taignasegul vahepeal seista, sest jahu ju paisub. Ja niimoodi mul läkski sel aastal vähem jahu kui möödunud aastal (u 1,5 kg). Segan kõigepealt vispliga, siis puulusikaga ja kui lõpuks segu nii paks, et muu ei aita, läheb käsitsi sõtkumiseks. Sõtkusin seni kuni kuskil liigset jahu polnud ning tainas kena ja ühtlaselt läikiv. Ja siis polegi enam muud. Õhukindlalt kinni ja külmkappi laagerduma, u 1 nädalaks. Samas on kogus nii suur, et mul jätkub sellest veel mitmeks nädalavahetuseks. Taignaga midagi selle aja sees ei juhtu.

Küpsetamisel on soovitav võimalikult vähe jahu rullimise tarvis panna, et taigen liiga tuimaks ja sitkeks ei muutuks. Tainas tuleks võimalikult õhukeseks rullida, sest ahjus piparkoogid natuke kerkivad.

 Mina määrisin piparkoogid pealt munakollasega. Samas pole see väga vajalik, kui plaanis glasuuriga hiljem katta. Küpsetada u 175 kraadi juures u 15 minutit. Jälgida, et väga tumedaks ei läheks, et maitse väga mõruks ei läheks.

Kui glasuuri teha, siis tuleks munavalge ikkagi kõvasti vahtu kloppida ning siis südamest tuhksuhkurt juurde panna, niipalju, et mass oleks ikka väga tihke... siis ei ole probleemi, et glasuur laiali valguks ja või kleepuma jääks. Suhe on umbes 1 munavalge ja u klaas tuhksuhkrut. Lisasin ka sidrunhapet, et glasuur hapukam oleks. Munavalge jagada portsioniteks ja lisada toiduvärvid. Glasuurimiseks sobivad tavalised kilekotid, mille ühte nurka panna glasuur (nagu torbik). Sinna nurka teha imeväike ava, mille abil glasuuri piparkookidele jaotada. Glasuuritud piparkoogid jätaa mõneks ajaks kuivama, kuni glasuur kõvaks muutub. Säilitada piparkooke paberkotis ja kuivas kohas.

Ja kokkuvõttes, keerulist pole siin midagi. Lihtsalt natuke kannatust. :)

Selle aasta esimene katsetus
(enne)

Selle aasta esimene katsetus
(ja pärast)

Kuna selle aasta jõuluõhtu veedan koos ühe väga toreda perekonnaga, kellele mul küll kahjuks midagi erilist kinkida pole, siis otsustasin vähemalt natuke vaeva näha ja meisterdada sellised piparkoogid:

peegeldus

http://youtu.be/pJg8VAKXIT8

kodu uus, number kuus

Möödunud kuul täitus ei rohkem ega vähem kui poolteist aastat elu sellel mandril ja maanurgas. Ja sama palju aega elu Eestist eemal. Taas ei oska suhtestada ega suhtestuda. On seda nüüd siis palju või vähe? Aga aeg on kiiresti läinud küll.

Et vähemalt üks teema nö lõpetatud saaks, siis üks pilguheit veel tagasi korterisaagale.

uus kodu

Kui 6. oktoobril veel täit kindlust polnud, et kuidas olukord laheneb, siis praegu võin tõdeda, et lõpp hea kõik hea. Vähemalt selle saagaga. 9. oktoobril sain korterilepingu allkirjastatud ning 12ndal kuupäeval, ehk reedel lubati ka korter üle anda. Sain tol päeval veel natuke oma närvikava kontrollida. Nimelt tekkis väike segadus telefoninumbritega. Ehkki olime maakleriga kokku leppinud, et saame kokku k 15st, siis kindluse mõttes arvasin paremaks talle ette helistada. Paraku ei pannud ma tähele, et helistasin ta kontori mobiilile, kus keegi naisterahvas lahkelt lubas temaga ühendust võtta, et kellaaeg täpsustada. Kuna miskit ei järgnenud ja kell juba poole 4 peale jõudma, arvasin paremaks uuesti helistada. Ja siis märkasin, et olin teisele numbrile helistanud. Õige numbriga sain muidugi maakleriga otse ühendust, kes tol hetkel juba omajagu pahane, et miks ma õigel ajal pole kohale ilmunud. Ja et kuna tal veel palju tegemist, siis tol päeval tõenäoliselt ei tulevat korteri üleandmisest miskit välja. Selline väljavaade polnud aga mulle vastuvõetav, kuna pidin järgmiseks päevaks kindlasti kolimise kokku leppima ning mõte, et mul selleks hetkeks võib-olla polegi võtmeid, ei tundunud väga ahvatlev. Tegin siis natuke nõudlikumat häält ja ütsin, et selline variant ei tule kõne alla. Et oodaku ta nüüd seal ikka mind ära ja et ma „lendan“ võimalikult kiiresti sinna. See kiiresti tähendab samas hea ilma ja liikluse juures ikkagi u 15-20 minutit. Aga Murphy seadused on täitmiseks. Sel hetkel kui tööjuurest välja tormasin olid taevaluugid avatud 100%, nii et raske oli taeval ja maal vahet teha. Kui aind nii, et ülalt voolas vesi vertikaalis ja tänavatel u 10cm paksune veekiht horisontaalis. Majaesine oli ootel rahvast täis, et vihm mööduks. Mul polnud seal mahti oodata midagi. Ja seda arvasin paremaks ka ühe takso osas, mille suunas sööstsin. Hüppasin taksosesse ja palusin võimalikult kiiresti soovitud aadressile sõita. Auto sööstis paigast ja umbes 100 m pärast sõitsime ühest „järvest“ mauhti läbi, mille peale auto vaid kõõksatas ning otsustas järgnevalt hakata liikuma vaid imelike konnahüpetega. Mul jäi üle läbi vihmaseina nukralt vaadata kuidas teised autod meist lihtsalt nagu postist mööda sõitsid. Poolel teel jäime lisaks ummikusse ning tundus vägisi, et sel päeval korteri üleandmine tõesti ei õnnestu. Kuna näis, et minu võimuses polnud sel hektel mitte midagi muuta, jätsin lahenduse nö saatuse hooleks. Umbes kolmveerand tundi hiljem jõudsime siiski sihtpunkti ning oh imet, isegi maakler oli veel ootel. Tõsi küll, suht pahura olemisega. Vaatasime korteri üle, fikseerisime mõned parandamist vajavad asjad ning läksime siiski sõbralikult lahku. Minuga jäid korterivõtmed ja tühi korter.  Tegin nimekirja asjadest, millega seda täita ning suundusin „vahepeatusesse“ asju kokku pakkima.

uus kodu - köök

uus kodu -
vastu vaatab korteriuks

Marianal (lahkel ülemusel) olid selleks nädavahetuseks kaks sõbrannat pealinnast külla tulnud, kes laupäeval otsustasid aidata mu kaht kohvrit uude paika toimetada. Korterile anti heakskiit ja arvati väga ilus olevat. Naiskaardivägi lahkunud, jäi üle oodata oma 7 mööbliasja saabumist. Õnneks ei möödunudki palju aega kui väike pickup kohale jõudis, minu voodi uhkelt katust troonimas. Et asjad jõudsid ja leidsid end kiiresti 12.ndalt korruselt ning pool päeva oli veel ees, siis otsustasin veel samal päeval hädavajaliku majapidamiskraami ära varuda. Sest tõesti, puudu oli siuliselt kõik. Kõik, mis jääb külmkapi ja wc potiharja loetelu vahele. Kuna korteriseinad olid alles hiljuti endale värske kuue saanud, siis jätsin aknad pärani, et värvilõhn nelja tuule poole saata. Alles siis kui oma ostlemisega poole peale ning väljas müristamist kuulsin jäin mõtlema, et akente lahtijätmine ehk polnudki kõige targem tegu.  Äike oli nii kõva, et kui tagasi uue kodu poole, läbi paksu vihma sõitsin, käis nii kõva pauk, et väike kollane takso sõna otses mõttes pea õhku hüppas. 

Kui äsja soetatud tavaariga korterisse jõudsine, jäi üle tõdeda, et põrandate pesu on juba poole peal. Ehk siis pea kõikides tubades oli paras veekiht. Mulle tundus, et isegi rohkem kui vaja, nii et ruttasin seda kokku koguma, kuna ei pidanud vajalikuks nii kiiresti naabritega tutvust teha. Õnneks midagi traagilist ei juhtunud.

Hellitasin lootus, et jaksan sama päeva sees ka asjad ära paigutada. Kuid ebameeldiva üllatusena avastasin, et ma polegi korteris üksi. Kui esimeses korteris olid sisse seadnud sipelgad, siis siin jäi tõdeda, et mõnele sipelgale pakub veel seltsi mõni cucaracha (maakeeli prussakas). Et kunagi nõukogude ajal koolivaheaegadel sanitarina sai haigla pesuruume küüritud, siis ei näinud ma neid tegelasi muidugi esimest korda. Mis ei vähendanud siiki ebameeldivat üllatust. Ja kui oma magamistoast üht suurmat tegelast sibamas nägin, oli jälestus nii suur, et ei suutnud teda esimese hooga isegi maha lüüa. Abitult mõtlesin, et mul pole ühtki mürki ega aerosooli käepärast. Siis aga tuli näiliselt päästev idee ning nii haarsin juukselaki pudeli, lootuses et suudan ebameeldiva külalise ära tinistada. See muidugi ei aidanud ja nii ta minema sibas. Minuga jäi vaid lootus, et ta oma uue läikiva kuuega lihtsalt kuhugi prakku kinni kleepub. Selliste emotsioonidega püüdsin kuidagi und leida, ehkki teadmine, et keegi uut korterielanikku kuskilt põrandapraost või ukseliistu vahelt jälgib, ei toond just kõige sügavamat und.

poetee

Seega oli pühapäeva varahommiku esimen tegevus poe poole sammud seada, et sealt üks korralik anum tõrjevahendit varuda. Tagasi kodus, jagasin vahendit lahkelt vaskule ja paremale ning ise kolisin rõdule, sest sellises õhus lihtsalt ei kannatanud olla. Nii ma siis veetsingi oma esimese pühapäevahommiku uues kodus hoopis rõdul, seltsiks kohv ja ema teiselpool skype. Aeg-ajalt tegin vestlusesse pause, et korraks tuppa põigata ning mõni uimane tegelane ergutushüüetega „väkk“ , „vuihh“ maha lüüa. Kui nüüd päris aus olla, siis ega ma tegelikult väga valmis polnud, et näha, kuivõrd palju neid pealtvaatajaid möödunud öösel ikka oli. Oleks see aimdus olnud, poleks ma vist und saanud.

Esimesed päevad painasidki mind kerged kahtlused ja kõhklused, et kas see suur korterisaaga üldse oli mõistlik ette võtta ja tasus vaeva. Aga mis tehtud see tehtud ja nii ma püüdsin võimalikult kiiresti elmise-olemise koduseks muuta. Ebameeldivate külaliste tarvis sai tellitud profesionaalne kahjuritõrje ning kuu hiljem (ptüi... 3x üle õla) tundub, et rahu majas.

uus kodu - elutuba

Paari päeva pärast peale sissekolimist toodi mulle ka külmkapp ning nii sain kõige väärtuslikuma kraami, mis Mariana külmkappi oli hoiule pandud enda juurde toimetada. Väärtusliku all pean ma silmas paari A le Coq õunasiidrit, Mündi suitsuvorsti, Gouda juustu ja Fazeri musta leiba. Viimase tähtaeg oli küll juba augusti ümber, kuid sügavkülmas hoituna pole ta väga väärtust jõudnud kaotada. 

uus kodu - elutuba

Nädala-paariga sain ka mõned puuduvad mööbiliesemed soetatud ning praegu võin rahulikult tõdeda, et tunnen end uues kodus hästi ja isegi nii hästi, et nädalalõppudel pole väga tahtmist kuhugi välja minna. Kuna tööpäevad on suht pikad, siis natuke aega enda jaoks nädalalõpus, polegi nii paha.

uus kodu - vaade ümbrusele

uus kodu - majaesine

uus kodu - päikseloojang

Natuke ka korterist ja ümbrusest selle eelneva saaga juurde. Kui ajaloolises plaanis tagasi vaadata, siis olen liikunud tasapisi nö rahva sekka. Ehk teisisõnu kõrgklassi elamispiirkondadest kesklassi hulka. Piirkondasid tähistavad „estrato´d“ , mida Colombias on kokku 7. Estrato 1 on kõige madalam ja 7 kõige kõrgem piirkond. Viimast leidub vaid Bogotás. Ja samas räägitakse ka mitte-ametlikust 0 tasandist. Estratode eesmärk on sotsiaalmajanduslik. Üheltpoolt näitab see elukeskkonna kvaliteeti ning teisalt on eesmärk jagada ümber tulusid-kulusid. Ehk siis kõrgemates estratodes elab kõrge sissetulekuga elanikkond ning nö null-piirkonnas on elanikkond, kes elab juba pigem puu või silla-all. Kõrgema estratoga piirkonnad maksavad ühiskondlike teenuste, kommunaalide puhul kõrgemaid tariife, mis subsideerivad madalamate estratode madalamaid tariife. Väidetavalt estrato 4 on tase, mis ei subsideeri ja samas mida ka ei subsideerita teiste estratode poolt. Praegune elukoht on mul Medellinis elades juba ... hmmm.... kuues, kui siis hulka arvata ka paarinädalased ulualused. Esimene kuu hotellielu, siis paar nädalat ühes möbleeritud korteris kuniks kolleegiga hädavajalik uude korterisse sai muretsetud (arvan, et mõlemad jäid estrato 5 v 6 piirkonda), siis aasta korteris, mis estrato 6, seejärel kolimine järgmisse jagatavasse korterisse (estrato 4), siis paarinädalane vahepeatus Mariana juures (estrato 5 v 6) ning lõpuks siis praegune elamine, mis samuti estrato 4. Piirkond kus ma praegu elan on suht vana ja nö sisseelatud ja sotsiaalne keskkond tunduvalt elavam kui eelmistes elukohtades. Kui varasemad elukohad jäid linna idaküljele, siis nüüd paiknen lääneküljel. Ehkki mitte enam nii nõlva peal kui varem. Samas, kuna 13-korruselise kortermaja külje alla jäävad valdvalt vaid madalad eramurajoonid, ning minu korter on 12-nda korra peal, siis pole ka siit halb vaade. Samas on see selline piirkond, kus aknast vaateulatusse jäävad ka juba vaesemad piirkonnad. Mõned neist suht ohtlikud. Vähemalt uudistele toetudes. Aga see on selline teema, mis tuleb võtta pigem teadmiseks, ja oma igapäevast elu ikka tavapäraselt edasi elada. Minu elupiirkonnas võib julgelt tänaval jalutada. Soovitavalt muidugi päevavalgel. Pimedas ei soovitata väga kuskil omapäi ringi konnata. Lähim pood jääb u 10-12 minutise kõnni kaugusele.

uus kodu - vaade rõdult
linnale kuu on äsja tõusnud

uus kodu - vaade magamistoast
- kuu on liikunud idast läände

Korteri rendihind on 800.000 COP (colombia peeso), s.o umbes 350 EUR. Lisanduvad kommunaalid, mis loodetavasti 100.000 COP ei ületa (praegu pole ma veel siin niikaua elanud, et kõiki kulusid hinnata). Rendihinna sisse jääb 67m2 korter rõdu, 3 magamistoa ja 2 dushiruumiga. Rent katab ka maja halduskulud. Lisaks kuulub korteri juurde ka parkimisplats (kus ma just sageli ennast siiski ei pargi). Majakompleksil on 24h mehitatud valve, ning rõdult avaneb vaade basseinile.  

Köök on nö möbileeritud ning muuhulgas on olemas korralik praeahi. Esimesed prooviküpsetised on tänaseks ka tehtud ja tulemused annavad lootust, et ka sel aastal saab mõni pannitäis piparkooke jõuludeks valmistatud. Tegelikult juba mõned kolleegid on küsinud, et millal neid maitsvaid küpsiseid saab :) Möödunud aastal sai neile selgeks tehtud, et neid tehakse vaid kord aastas. Kes oleks arvanud, et see aasta siis nii kiiresti lendab.... 

uus kodu - vaade rõdult
- linn ja pilved

uus kodu - öine