Ja ongi selle aasta viimase päeva eelõhtu. Oli veel plaan detsembri kronoloogia kirja panna, aga tundub, et need read jäävad siiski uut aastat ootama. Sest aasta viimased tunnid libisevad käest kui viimased terad liivakellas - kiirelt ja silmnähtavalt. Nende viimaste tundide sisse proovin veel mahutada ühe une ja ühe lennu. Täpsemalt siis homme, 31.12 hommikul Cartagenasse Kariibimere rannikule. Aga eks sellest sõidust juba pikemalt edaspidi. Praegu olen lihtsalt õnnelik, et on võimalust üle pika aja mere äärde pääseda, varbad vette pista ning mereõhku tunda...
Ütlesin varasemas posituses, et see aasta on olnud väga teistmoodi. Väga. Aga samas on kummaline, et seesmiselt pole sellist tunnet, nagu oleksin midagi nüüd väga erilist teinud. Jah, kui faktid ritta sättida, siis pole midagi sarnast kõrvale ju panna, aga ei teagi... mingis osas on tunne, et kõik on olnud vaid asjad loomulik käik. Et nii pidigi minema. Ja on hästi läinud. See aasta on pakkunud palju uut ja põnevat, emotsioone seinast-seina, ilusaid hetki. On muidugi ka kurbi ja negatiivseid momente, aga need on üks osa elust, mis mõneti paratamatu ning kaasaskäiv, nii et seega pole mõtet neid endaga kaasas tarida. Las jäävad 2011. maha.
Mida soovida-oodata aastalt uuelt? Ega nii hooga teagi. Tundub, et mööduv aastal tõi mind kuhugi... silmapiirini, mida aastaid aeg-ajalt ja põgusalt silmitsenud ning pidanud kättesaamatuks. Ja nüüd tuleb siis uuesti silma sirutada ning vaadata, kuhu ja mida. Ehk see ongi ootus uuele aastale - teatud selgust, uusi mõtteid, unistusi... Usun, et tuleb üks ilus aasta.
Tunnen siin ja praegu, et olen hoitud, hinges on rahu ning selle eest olen tänulik ning õnnelik. Seda sama soovin kõigile headele, kallitele inimestele, kes mu ümber... sõltumata vahemaast.
Nii et ega muud midagi kui
Kaunist aasta lõppu, rõõmsat vahetust ja õnnelikku uue algust!
0 comments:
Post a Comment