Nii kaugel ja ometi nii lähedal

Tulin reede hilisõhtuse lennuga Vabariigi aastapäeva tähistamiseks Bogotá lähistele. Ehkki sama päeva õhtul selgus, et peaksin hoopis kliendi juures kontoris nädalavahetuse veetma. Tegin siiski südame kõvaks ning suundusin lennu peale, mis k 9.30 väljus. Seda muidugi otse töölt ja koos töövahenditega. Arvuti ja internet on kui ihuliikmed, milleta elu ei toimi (jah, siit võib natuke irooniat välja lugeda küll). Kui möödunud aastal tuli lennu väljumist ca 10 tundi oodata, siis sel aastal sujus kõik kenasti ja nii olingi pealinnas juba k 10.30.

Laupäevaks oli plaanitud lõunasöök, mille valmimisse ma endalt poolt ei saanud midagi panustada, kuna kahjuks pea kõik ajahetked on täitnud töö. Kurb ja piinlik ühteaegu. Nii ma siis sõelusin pidulaua ja arvuti vahet kuni õhtuni.

Sünnipäeva tähistamiseks sai meid kokku 3 täisverelist eestlast, 4 eesti-kolumbia last ning 2 kolumblast. Ma tõin endaga kaasa vana lipu, mis meil Pärnu majas esimeseks lipuks oli peale taas-iseseisvust. Sellega sai vähemalt väike panus dekoratsioonidesse antud.

E oli kena hulga kartulisalatit valmistanud, samuti hapukapsad ära keetnud. Verivorstid olid seekord kohalikud ning riisipõhised. Samas ei ole maitseomadustel väga suurt vahet koduste tanguvorstidega. Pidupäeva lõppu ehtis küpsisetort.
Suurt pillekaari ja tantsu ei toimunud, küll oli vähemalt minul kui üksikul hundil Medellinist väga mõnus üle pika aja teiste siinsetega kokku saada. Fotode ja artiklite abil jõudsid ja jõuvada pidupäeva meeleolud ka siianurka. Minul on küll väga hea meel ja südant soojendav tunne näha, et me sellest päevast rõõmu tunneme ning üha enam väärtustame. 

Palju õnne meile kõigile! Ela igavesti, kallis Eesti!

niisama

Seniks kuni pikemad read jõuludest ja aastavahetusest kuju võtavad üks katke luuletusest, mis sel nädalal minuni jõudis. Riputan selle täispikkuses ka ridade lehele. Kuna suurem osa päevadest tuleb kasutada finantstehnilist hispaania keelt, siis lõbustan end aeg-ajalt sellega, et tõlgin laulude sõnu eesti keelest hispaania keelde, et enda sõnavara natuke rikastada. Praegune katse aga on siis vastupidine - hispaania keelest emakeelde… ja loomulikult ei pretendeeri ilukirjanduslikule mõõtekavale. :)

Seda luuletust lugedes “Naerda nuttes” ("Reír llorando") - õigem oleks küll öelda, et veerides - meenus muuhulgas 2011. aastal nähtud suurejooneline lillefestival ning karneval ja seal tehtud üks foto. Nüüd leidis see täiendust.

- *** -

El carnaval del mundo engaña tanto,

que las vidas son breves mascaradas;

aquí aprendemos a reír con llanto

y también a llorar con carcajadas. 

- *** -

Maailma karneval petab niipalju, 

et elud on lühikesed maskeraadid; 

Naerma siin õpime nuuksetega koos 

ja samuti nutma naeruhoos.

- *** -

read lauasahtlisse (2)

Un pensamiento sencillo: hoy comprendí

Hoy comprendí el significado de la frase, que los ojos son el espejo del alma.

Hoy comprendí nuevamente, que no hay momento más hermoso que el momento cuando las miradas se encuentran.

30.12.2012

Hoy comprendí que no hay palabras más hermosas que las palabras que se dicen por las miradas en el silencio profundo. Estas palabras son desde el corazón y del alma. 

Estas palabras están con nosotros de vez en cuando, de una vida a otra vida. Estas palabras no necesitan traducción, porque el idioma para estos es el único. 

El amor.

Ojalá pudiéremos tener más tiempo y el coraje para mirar a los ojos... 

Hoy comprendí...

31.12.2012

KH 01 de enero 2013

(laulu)read lauasahtlisse (1)

En otra vida

Salento, Colombia
august 2012

Un día muy claro

llegó un ángel sin raíz,

un ángel, no una gitana,

llegó para ser libre y feliz.

Y con su voz que es dulzura,

que sólo muestra ternura.

Lo conocía. Lo conocía.

Y su mirada tan limpia,

y su alma tan serena.

Lo conocía. En otra vida.

Un día muy claro

convergen lejanos el cielo y el mar.

Así el ángel y mi alma

nos volveremos uno, sin avisar.

Y por la voz que es dulzura,

que sólo muestra ternura,

nos conocerás. Nos conocerás.

Y por la mirada tan limpia,

y por el alma tan serena,

nos conocerás. En otra vida.

Un día muy claro

convergen lejanos el cielo y el mar.

Así el ángel y mi alma

nos volveremos uno, sin avisar.

En otra vida. Nos conocerás. En otra vida. Sin avisar. En otra vida....

KH 06 de oct 2012 - inspirados por las poemas de BATE

soov

detsember Medellinis 2012 - vaade koduaknast

Vaikselt veel tuhmub mõnigi seos, 

vaikselt veel silmad maas, lõimed peos 

vaikselt veel liikvel mõttes ja teos 

jõud, mis me lootust loob....

Kaunist jõuluaega ja õnnelikku uut aastat meile kõigile!

http://youtu.be/AzpQqx8Ivn4

detsember Medellinis 2012 - vaade koduaknast

pühadeküpsised

Nii. Lubasin lahkelt endale ja teistele, et kui selle aasta piparkoogietegu õnnestub, siis riputan retsepti ka siia ülesse. Sellel aastal sai natuke retsepti kohandatud ning ise jäin tulemusega rahule. Piparkoogid on vürtsikamad ja tõmmumad. Retsept ise siis kodukootud tekstis järgmine:

Piparkoogitaigen – minu teine

Vürtside segu: otsustasin natuke tugevama segu teha eelmise aasta kogemuse põhjal. Lisaks oli aasta jooksul minuni jõudnud ka kardemon. Mul pole tegelt õrna aimugi palju seda panna võib. Aga võtsin julguse kokku ja lisasin 1 tl. Vaatab mis saab. Kui midagi muud, siis kardermoni-piparkoogid :)

1 tl kardemoni

2 tl jahvatatud kaneeli

1 tl jahvatatud muskaatpähklit

2 tl jahvatatud ingverit

Pipraveskisse:

1,5 tl musta pipart
1,5 tl nelki
1,5 tl koriandrit
Kümmekond tera valget pipart

Kogu see segu purustada ning lisada juba jahvatatud maitseainetele.

Poole laimi (sidruni) koor – riivitult peenikese riivigaPoole apelsini koor – riivitult peenikese riiviga


Siirup: Vanavanemate retsepti järgi: 800 g suhkrut + 1,5 kl kuuma vett + 0,5 kl külma vett

Panin poole klaasi külma veega umbes 2/3 suhkrukogusest keema kõrgema äärega roostevabasse potti, mõtlesin, et siis ehk tuleb tumedam siirup (teised soovitavad u ½ kogust). Segasin ülivähe. Samal ajal panin ka 1,5 kl vett keema, et oleks kohe käepärast võtta. Ülejäänud 1/3 suhkrukogusest moodustas mul sel aastal tumedam suhkur, st mitte rafineeritud.

Kui ei sega, ei juhtu midagi
St suhkur elab oma
elu kuni pruunistub

Nii juhtub, kui liiga
hoolikas olla ja pidevalt
segada :) (2011)

Esimese osa keetmine võtab aega u 15 min poolkõval tulel (mul siin praegu gaasipliit kasutada). U 10ndal minutil hakkab kuum ja veel hele vahutav siirupisegu tumedamaks muutuma. Esimesel aastal tegin selle vea, et hoolega asja juures olin ja segu pidevalt segasin. Sellega läks mul suhkur esimese hooga kõvast tükki. Sel aastal segasin minimaalselt ja lasin siirupi päris kõvasti suitsema. On küll õpetus, et pole tarvis, et läheb asjatult mõruks. Aga ma ei tea, värv tuli ilus ja tainast maitstes ma küll aru ei saand, et oleks liigselt mõrkjas. Eks näis kuidas piparkoogid küpsetatult maitsevad.


Taigen:

3 muna

1,5 kg jahu (või veits rohkem)

2 tl küpsetuspulbrit (segada jahuga eelnevalt)

Ca ¼ tl soola (lisada siirupisegule)

250 g võid

Kui pruunistatud kogus siirupit valmis jätsin tule miinimumi peale ning lisasin piisavat distantsi pliidi ja potiga hoides aeglaselt keeva vee (1,5 kl). Aurab ja visiseb kõvasti, aga väga hullult ei pritsinud. Vesi lisatud, lisasin pruuni suhkru ja segasin rahulikult et see ära sulaks. Keema enam ei tohi lasta. Siis võtsin tule ära ning lisasin apelsini-laimi (sidruni) riivitud koored ning vürtside segu. Lisasin ka u ¼ tl soola. Vürtside segu kogunes üks korralik pool kohvitassi. Rahulikult segasin need siirupi sekka ära. See lõhn mis sel hetkel tekib on tõeliselt jõulune ja siirup parjalt vürtsikas. Mõni aeg hiljem lisasin 250 g toasooja võid siirupisse ulama. Kui see ka sulanud ja oli tunda, et segu enam väga kuum pole, lisasin 3 lahtiklopitud muna.  Ja siis küpsetuspulbriga segatud jahu. Sel aastal lisasin jahu järk järgult, lastes natuke taignasegul vahepeal seista, sest jahu ju paisub. Ja niimoodi mul läkski sel aastal vähem jahu kui möödunud aastal (u 1,5 kg). Segan kõigepealt vispliga, siis puulusikaga ja kui lõpuks segu nii paks, et muu ei aita, läheb käsitsi sõtkumiseks. Sõtkusin seni kuni kuskil liigset jahu polnud ning tainas kena ja ühtlaselt läikiv. Ja siis polegi enam muud. Õhukindlalt kinni ja külmkappi laagerduma, u 1 nädalaks. Samas on kogus nii suur, et mul jätkub sellest veel mitmeks nädalavahetuseks. Taignaga midagi selle aja sees ei juhtu.

Küpsetamisel on soovitav võimalikult vähe jahu rullimise tarvis panna, et taigen liiga tuimaks ja sitkeks ei muutuks. Tainas tuleks võimalikult õhukeseks rullida, sest ahjus piparkoogid natuke kerkivad.

 Mina määrisin piparkoogid pealt munakollasega. Samas pole see väga vajalik, kui plaanis glasuuriga hiljem katta. Küpsetada u 175 kraadi juures u 15 minutit. Jälgida, et väga tumedaks ei läheks, et maitse väga mõruks ei läheks.

Kui glasuuri teha, siis tuleks munavalge ikkagi kõvasti vahtu kloppida ning siis südamest tuhksuhkurt juurde panna, niipalju, et mass oleks ikka väga tihke... siis ei ole probleemi, et glasuur laiali valguks ja või kleepuma jääks. Suhe on umbes 1 munavalge ja u klaas tuhksuhkrut. Lisasin ka sidrunhapet, et glasuur hapukam oleks. Munavalge jagada portsioniteks ja lisada toiduvärvid. Glasuurimiseks sobivad tavalised kilekotid, mille ühte nurka panna glasuur (nagu torbik). Sinna nurka teha imeväike ava, mille abil glasuuri piparkookidele jaotada. Glasuuritud piparkoogid jätaa mõneks ajaks kuivama, kuni glasuur kõvaks muutub. Säilitada piparkooke paberkotis ja kuivas kohas.

Ja kokkuvõttes, keerulist pole siin midagi. Lihtsalt natuke kannatust. :)

Selle aasta esimene katsetus
(enne)

Selle aasta esimene katsetus
(ja pärast)

Kuna selle aasta jõuluõhtu veedan koos ühe väga toreda perekonnaga, kellele mul küll kahjuks midagi erilist kinkida pole, siis otsustasin vähemalt natuke vaeva näha ja meisterdada sellised piparkoogid:

peegeldus

http://youtu.be/pJg8VAKXIT8